Maaria Treima temperamaal
Tempera tehnika oli kunagi pea iga Euroopa kunstniku põhiline meedium keskajast ja varajasest renessaansist 16. sajandini. Ikoonimaalis on tempera maal säilinud ja arenenud 4nda sajandi Konstantinoopoli kristliku kunsti õitsemisest alates.
Muna-tempera võib olla kaunilt põhjalik ja süstemaatiline tehnika. Kunstnik valmistab ise oma värvid ja isegi maalialused, kui vaja. Pigmentide sideaineks on muna kollane ja kuna sellist värvi ei saa pikaajaliselt säilitada ja poodides müüa, on igal kunstnikul vaja ise oma pigmendid emulsiooniga kokku uhmerdada. Sellises ettevõtmises on suureks abiks teadmised pigmentide erisustest, nagu näiteks valguspüsivus, katvus või kui mürgised need on. Muna-tempera pind muutub kuivades paindumatuks, mille tõttu sobib selles tehnikas maalialuseks midagi stabiilset nagu puit või vineer. Lõuendi peal võib pind kergelt praguneda.
Muna-tempera ei kolletu aastatega nagu õlivärvid. Õigetes valguse ja õhuniiskuse tingimustes võivad puhtalt hoitud tempera maalid säilitada oma algse ilu aastasadu.
Minu enda kokkupuude temperamaaliga on toimunud läbi Õigeusu kiriku ikoonimaali. 2007ndal aastal veetsin ma 2 kuud Lõuna-Prantsusmaal nunna kloostris. Seal olles sattusin ma Vahemere saarele, kus mäe tipus elava erakmunga enda isikliku kabeli seintele parasjagu freskosi maaliti. Mulle anti väike alus kätte ja sain oma esimese Ristija Johannese ikooni maalitud. Aastate jooksul tekkis kunstiõpingute kõrvalt aina rohkem võimalusi ikoonimaaliga kokku puutuda, millest koolijärgselt sai põhjalikum süvenemine temperamaali tehnika arendamisse. Lisaks paljudele õppimise võimalustele, nagu näiteks Kreeka nunnaklooster Lavrionis ja fresko maali stuudiole Ateenas, olen ma täiendanud oma ikoonimaali praktikat austusväärsete õpetajate juures nagu meie Eestis tegutsev Nikita Andrejev Prosopon ikoonimaali koolkonnast ja isa Anthony Gunin Bostonist.
Uudishimust alguse saanud teekond muutunud ajaga suureks austuseks maalimise protsessi vastu, kus kannatlikkus, pühendumine, põhjalikkus ja ilu poole püüdlemine on koondunud üheks.